Juridihkalaš fakultehtas Oslos vuođđudedje nissonstuđeanttat 1972`s nissonáššiidjoavkku. 1974`s álggahedje nissonjuristtat ja stuđeanttat nissonáššiidjoavkkus juridihkalaš fakultehtas Oslos organisašuvnna «Fri rettshjelp for kvinner». Dát álggahuvvui go muhtun dutkanprošeakta čájehii ahte nissoniin lei hui váilevaš diehtu iežaset vuoigatvuođaid birra. Joatkevaččat čájehii dutkanprošeakta ahte nissoniin ledje váttisvuođat geavahit riektenjuolggadusaid iežaset diliin. 1978`s rievdaduvvui namma ja šattai Juridisk rådgivning for kvinner – JURK – go ovddeš namain sáhtii joavku menddo álkit navdojuvvot Kontoret for Fri Rettshjelp searvin.
JURK`a ulbmil lei dalle vuosttaldit nissonvealaheami ja nannet nissoniid riektesajádaga. JURK mihttomearit meroštallojuvvo:
- fállat nuvttá juridihkalaš ráđđeaddima.
- iskat makkár riekteveahkkedárbbut leat nissoniin.
- iskat ja nannet nissoniid rievttálaš dili.
- addit juridihkalaš stuđeanttaide hárjáneami geavatlaš juridihkalaš bargguin.
Ráđđeaddinjoavkku «Fri rettshjelp for kvinner» deaividedje jussastudeanttat máŋggain nissoneallinvurbbiin, ja olu boahttevaš juristtaide lei dát dehálaš fuomášahttin dain gaskkain mat sáhttet šaddat virggálaš ja geavatlaš juridihka gaskkas, ja gaskka gaskkal ahte dus lea riekti ja ahte oaččut riekta.
Vásáhusat dáin ráđđeaddináššiin huksejedje vuođu nissonrivttiid ovdáneapmái. Dat ledje vuolggasadjin feministtalaččat lađastallat riektevuogádaga. Nissonriekti (vuođđuduvvon sierra fágan UIO`s 1974 ja lei vuosttaš vuođđudeapmi dákkár fágas Eurohpás) ja muđui kritihkalaš riektelihkadus čájehii ahte juridihkka mielddisbuktá árvoválljemiid ja ahte riektegáldut eai leat nu objektiivva go juristtat liikojit govvidit; dat baicca legitimerejit dan mii lea.
70-logu mielde de bohte veahá sohkabealneutrála lágat, ja dievddut masse erenoamášovdamuniid, ovdamearkka dihtii ođđa árbevuoigatvuođaláhka 1974`s go nieiddaid ja gánddaid odelráidu dássiduvvui, ođđa nammaláhka 1979`s almmáiolbmo ovdavuoigatvuohta nammadit eamidasas ja bearrašii iežas goarggu sihkkojuvvui. Láhka iešmearriduvvon abortii bođii 1975`s – dán lágas nannejuvvui nissonolbmo vuoigatvuohta mearridit iežas goruda badjel. Dásseárvoláhka bođii 1978`s, muhto dan cuiggodedje ovddeš jurk-olbmot garrasit, ja sii dadje ahte láhka buvttii dušše báhpára alde dásseárvovuođa, ii ge geavatlaččat.
70-logus eai lean olmmošvuoigatvuođat main nissoniid geahččanguovlu oassin guovddáš nissonolbmorivttiid digaštallamiin. ON Nissonkonvenšuvdna (CEDAW) mearriduvvui 1979 ja bođii fápmui 1982. Dát lea ratifiserejuvvon 162 riikkas, muhto ollu riikkat leat várašan guovddáš mearrádusaid vuostá, nu ahte duohtavuođas eai báze nu olu geatnegasvuođat dáinna julggaštusain.
Otná láhkaortnet lea virggálaččat sohkabealeneutrála. Muhto geavahettiin lágaid de čájehuvvo ahte nissonat dávjá ožžot heajut bohtosiid go almmáiolbmot. Dasto eai buvtte virggálaččat dovddastuvvon sohkabealeneutrála láhkanjuolggadusat duohta dásseárvvu.
1975`s ledje “Fri Rettshjelp for Kvinner” searvvis 27 mielbargi ja meannudii 265 ášši. 2000`s ledje JURK`as 14 aktiivva mielbargi ja meannudii mealgat badjel 3000 ášši. 2018`s ledje JURK`as 24 aktiivva mielbargi ja meannudii mealgat badjel 6000 ášši. Jámma lassánit olbmot guhte váldet oktavuođa muhto mis eai leat doarvái návccat veahkehit buohkaid.